Kõrv on heli vastuvõtu organ, tajutud helide analüüsi ja mõtestamisega tegeleb inimese aju. Kõrv ei vali, mida kuulda või kas see, mida kuuldakse meeldib või mitte. Mürast olulise eristamine ja helidest aru saamine sõltub tähelepanust ja teadvustamisest aju poolt. Lisaks kõrva vananemisele mõjutab kuulmist ka aju vananemine.
Kuidas tekib kuulmislangus ja kuidas seda ära tunda?
Kuulmislangus on head suhtlemist segav häire, mis võib tekkida juba noorena, kuid sageneb vanemas eas. Küsitluste järgi kasutavad kuuldeaparaati või implantaati vaid vähesed. Mis on selle põhjus?
Kuna kõrvad on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni, siis on loogiline, et kuulmise languse korral võib inimene täheldada olulisi häirivaid muutusi igapäevaelus. Paraku esineb kuulmisprobleeme umbes 20%-l inimetest. Tuhandest lapsest sünnib keskmiselt üks kuni kaks kurdina, kuulmislangus võib olla ka pärilik, kuid enamasti tekivad kuulmisprobleemid siiski elu jooksul.
Põhjused
Kuulmislangus, mis on kõrvapõletikust või –vaigust tingitud, ei põhjusta püsivat kuulmislangust. Põletikud paranevad ise või on ravimitega ravitavad. Tõsisem kuulmislangus võib tekkida kuulmekile, kuulmeluukeste ja/või kuulmisnärvi kahjustuse tagajärjel. Katkise kuulmekile või kuulmeluude ühenduste jäikuse korral ei kandu heli sisekõrva. Kuulmisnärvi haiguse korral ei kandu sisekõrvast signaal ajju.
Üheks sisekõrva kahjustajaks on müra ja vibratsioon: olmemüra, vali muusika jne.
Mida rohkem müras viibitakse, seda suurem on tõenäosus, et sisekõrva karva- ehk närvirakke hävib. Sellest tulenevalt ei ole soovitatav ka muusikat kõrvaklappidest liiga pikalt ja valjult kuulata.
Kuulmislangus võib tabada meist igat üht, siiski seostatakse seda peamiselt vananemisega. Kuulmine halveneb reeglina aeglaselt ja esimese tähelepaneku võib inimene teha 40. eluaastates. 65. eluaastates on kuulmislangust diagnoositud keskmiselt ühel kolmandikul ja 80. eluaastates pooltel elanikkonnast. Olukord on tõsine, kuna üle poole kuulmispuudega elanikkonnast on tööealised.
Sümptomid
Kuna kuulmise langus tekib tavaliselt pikkamööda, ei pruugi seda alguses kohe tajuda. Kaebused, näiteks et teiste inimeste jutust on raske aru saada, tekivad aja jooksul. Inimene võib ühel hetkel avastada, et kuuleb madalaid helisagedusi küllaltki hästi, kuid kuulmislangus süveneb kõrgete helisagedustega helide piirkonnas (vahemikus 2000Hz kuni 8000Hz). Seetõttu kuuldakse nasaalseid häälikuid, näiteks “n”-i ja “m”-i, ning täishäälikuid üsna hästi, kuid kõnele selgust toovaid sulghäälikuid nagu “k”, “p”, “t” kuuldakse kehvemini. Nii ongi korraga tunne, et teiste jutust on raske aru saada — vestluspartner justkui mõmiseks.
Mõned esmased märgid sellest, et kuulmine võib olla halvenenud:
- teise inimese kõne pole selgesti eristatav;
- uksekell või telefonihelin pole enam kuuldav;
- telerit ja raadiot peab keerama valjemaks;
- asjaajamine pangas, kaupluses, arsti juures või mujal on raskendatud;
- halva kuulmise tõttu on tekkinud hirm, kui tuleb osaleda kohtades, kus on palju inimesi ja suur taustmüra;
- kõrvus on kohin või on kõrv justkui lukus.
Mis juhtub, kui kuulmisprobleemiga ei tegeleta?
Kuulmislangus mõjub üldisele elukvaliteedile: võivad tekkida üksindus ja sotsiaalne isolatsioon kuni vaimse tervise muredeni välja. Kui inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist, võivad nad hakata seda häbenema ja eelistavad jääda omaette koju. Lisaks on leitud, et kuulmislanguse ja dementsuse vahel on seos. Inimestel, kes on sotsiaalsest elust eemaldunud ja üksikuks jäänud, on suurem oht dementsuse tekkeks.
Seega tuleks kindlasti kõrvahaigusest või east tingitud kuulmise halvenemise korral pöörduda arsti poole, et teada saada selle põhjus ning seejärel mõelda, kuidas saaks olukorda parandada. Tänapäevased meetodid, kuuldeaparaadid või implantaatid aitavad paremini kuulda, kuid siinkohal kehtib üks väga kindel põhimõte: oluline on reageerida kohe. Varakult kuulmislangusega tegelemine annab paremaid tulemusi.
Võta ühendust spetsialistiga ja broneeri aeg juba täna Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku veebilehel https://entc.ee
